Põnevad õpingud Marje Loide ga

14.10.2020 Uuemõisa pargis ja HKHK koolis karpe ja tigusi uurimas

Teod ja karbid

Nirk ja Kärp

Nirk ( folklooris ka väikenirk) kaalub u 60-100 g ja kärp (folklooris ka suurnirk, hermeliin) u 150-250 g.
Nirk on meie kõige väiksem kiskja, sageli langeb saagiks röövlindudele ja teistele suurematele kiskjatele. Ta on kõigest u 20 cm pikkune ja sellestki moodustab peaaegu poole saba. Nirgi karvkatte on talvel üleni valge.
Kärp on ka talvel valge, aga tema sabaots on must, nii talvel kui ka suvel. Nirk elab kõikjal, kus leidub tema peamist toiduobjekti hiirt ja kust puudub kärp, kes nirgi välja tõrjub. Nirk kasutab sageli hiirte urge oma elukohana ( ka hoonetes, veekogu kaldal, põlluserval, kivivaremetel). Ta sööb ka linde, mune, putukaid, vihmausse... Toidukülluse perioodil kogub ta toitu tagavaraks. Tavaliselt poegivad nirgid mitu korda suve jooksul, tiinus kestab u 5 ndl , poegi 3-7 (harva ka 12). Pojad on kuu aega pimedad, imetus kestab 1,5 kuud, iseseisvuvad 3-4 kuuselt. Eluiga tavaliselt 4-6 a ( harva ka 8 a ).
Kärp on ka saleda kehaga, aga pea poole suurem nirgist ( u 16-38 cm ). Sabaots siis igal aastaajal must, suvel on karvkatte nagu ka nirgil ülaltpoolt pruunikas ja altpoolt kollakashall / - valge. Ta elab üksikult ja tegutseb enim videvikus, on ea ronija. Elupaigaks on sageli kahe erineva ala piir ( nt põllu- või metsaserval, majade lähedal, kivihunnikute juures). Peamisteks saakloomadeks on hiired, aga söövad ka linnupoegi, linnumune, roomajaid, limuseid, harva ka jäneseid või ondatraid. Tiinus kestab u 240-390 päeva, pojad sünnivad aprillist- juunini, poegi u 3-9 ( harva ka 18), silmad avanevad 1,5 kuuselt, sama kaua ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad sigivad teisel eluaastal. Eluiga kuni 5 a ( harvaka 12 a ).
Vaenlasteks on neilpeamiselt suuremad kiskjad ( nt rebane, ka kanakull ja kakud). Nirk ja kärp ei ole jahiulukid ning nad on mõlemad meie kohalikud liigid.
Miks muutuvad talvel valgeks?
Eestis on talvel valged nirk, kärp, valgejänes ja rabapüü. Viimase jääaja taandudes levisid meile osad liigid Arktiliselt ja parasvöötme põhjapoolsetelt aladelt. Talvel karvastik vahetub ajal, mil antud piirkonnas on pikaajalise keskmisena olnud püsiv lumikate. Nt kärbi ja nirgi levila lõunapoolsetel aladel on neil kasukas aastaringselt pealtpoolt pruun, see oleneb otseselt paiga lumeoludest.
Karvavahetus seostub eelkõige valgusreziimi muutusega ( okt-aprill). Eestis tuleb lumi aga viimasel ajal alles jaan-märts, aga loomad ei kohane nii kiiresti kui toimub kliimamuutus. Kunagi vb Eestis polegi enam valge talvekasukaga loomi.
Rahvasuu räägib ka, et nirki on nähtud lendamas, nimelt siis roherähni seljal :) Selle kunstiteose tegi hobifotograaf Martin Le-May "Roherähn saagiks nirgile"

Õpime ja vaatleme

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing ebu.ee/

Vähid ehk vähilaadsed (Eestis u 326 liiki).
Vähkidel on lõppused, pikkus 0,1mm - 60 cm ja neil on liitsilm. Vähid paljunevad munadega ja neil on 10 jalga. Kõige väiksem on vesikirp ehk kiivrik (Daphnia), kes on söögiks kalamaimudele. Kirpvähid liiguvad vees poolkülili ja on kalade lemmiktoit. Eestis on maismaal elav vähilaadne keldrikakand (tal on lõpused), eluks on tal vaja niiskust.
Hiinast on meile tulnud võõrliik villkrabi.