Käisime Maardu vanades kaevandustes ja karjäärides, vaatlemas ja kuulamas , kuidas kaevandati fosforiiti.Matkajuhiks oli meil Ingo Valgma , kes teadis väga palju rääkida fosforiidi kaevandamisest kui ka teistest sealsetest leiduvatest Eesti maavaradest. Kaevandus on maa-all. Karjäär maa-peal.
Maardu on ehitatud fosforiidi kaevandamiseks.Fosforiiti hakati Eestis esmakordselt kaevandama Ülgasel. See asutati 1920.a. põllumajandus ühistute poolt kunstväetise saamiseks ja koosnes kahest osast : kaevandusest ja sorteerimis-rikastusvabrikust. Ülgase kaevandusest ehitati 2 km raudtee Koljunuki sadamasse, mille kaudu toimus väljavedu.Talviti oli mere kinnikülmumise ajal väljaveo võimalused piiratud.
|
Ööl vastu 5.detsembrit 1938. aastal hävis vabriku hoone tules. Järele jäi ainult katlamaja ja kuivatushoone müürid. Eestis on Euroopa kõige suuremad fosforiidi varud. Algselt töötasid kaevandustes vangid ja töötuabiraha saavad inimesed. Ülgase paekaldasse tekkis kaevandamise tulemusena tekkis ligikaudu 4 km ulatuses maa-aluseid käike.Käigud on külastamiseks suletud, kuna seal asub üks Eesti suurematest nahkhiirte elupaikadest.. Nahkhiirte häirimine on loomadele eluohtlik, eriti talvitumisperioodil.
Ülgase looduskaitseala on kokku 49 ha , paekallas võeti kaitse alla juba 1960.aastal. Ülgase paekallas on geoloogiliselt väga väärtuslik, sest siin näeb Ülgase, Kallavere, Maardu kihistike tüüpläbilõiget.Maardu kihistike läbilõikes on valdav oobulusgonglomeraat ( fosforiit) . |
Peamine keskkonna probleem fosforiidi kaevandamisel on diktüoneemakilt ehk graptoliitargilliit ehk "mudakivi" (muda, mille vahel on orgaaniline aine). Hapnikule ja veele avatud graopoliitargilliit on kiire ise -süttima, seda tänu kivimis leiduva püriidi oksüdeerumisele. Diktüoneemakilt on keskkonnaohtlik tulevikumaavara, mis settis Kambriumi ja varajase Ordoviitsiumi ajastul. Graptoliitargilliiti iseloomustab kõrge metallide sisaldus ,nt uraan, tsink, molübdeen, vanaadium, nikkel, plii , aga ka põlevkivi. Uuriad on siiski enamasti fokusseerunud kivimi metallisaisaldusele.Kas kõike seda saab kivimist kätte bioleostamisega ?
Teine keskonnaprobleem on väävelhape, mille töötlemisel tekib suits (rebasesaba), mis tekitab happevihma. Diktüoneemakilt tekitab radooni ja võib olla radioaktiivne.
Teine keskonnaprobleem on väävelhape, mille töötlemisel tekib suits (rebasesaba), mis tekitab happevihma. Diktüoneemakilt tekitab radooni ja võib olla radioaktiivne.
Haeska linnutorn
09.01.2020
SILMA ÕPIKODA
08.06.2020
Sima õpikoda asub looduskaunis Saunja külas, Läänemaal, Saunja lahe ääres. Saunja looduskaitseala suurus on 6643 ha. Silma õpikoja ümbruses olev maa-ala tõusis merest 200-300 a tagasi ja kerkib tänaseni. Ornitoloog Marko Valker tegi meile rannaniidul väikese õppekäigu. Meil õnnestus kuulda ja näha mõned linnud, kes pesitsevad looduskooli ümbruses. Rannaniidul leidus ka palju huvitavaid taimi.